Agatha Christie on detektiivižanri kuulsaim kirjanik. Just tema loomingut on inimkonna ajaloos kõige rohkem avaldatud, jäädes alla Shakespeare'i teostele ja Piiblile. Autori raamatud on ilmunud tohutu tiraažiga – üle 4 miljardi eksemplari ja tõlgitud enam kui 100 keelde. Teatrilavastuste arvu rekordit hoiab Christie teos "Hiirelõks". Edetabel esitab Agatha Christie parimad raamatud 202 kohta, mis valiti välja lugejate positiivse tagasiside põhjal.
Sisu
"Mõrva tähestiku järgi" peamine kirjanduslik joon on jutustamise meetod.Esialgu jutustatakse lugu esimeses isikus ja seejärel kolmandas isikus, mis lugejate sõnul lisab sellele loole erilise maitse. Detektiivi peategelased on kapten Hastings, peainspektor Japp ja lugejate lemmik Hercule Poirot. Raamatu andis esmakordselt välja Briti kirjastus Collins Crime Club aastal 1936. Telesaadetised ilmusid aastatel 1965, 1992, 2009 ja 2018.
Sarimõrvar võtab tähestikulises järjekorras elusid üksteisega mitteseotud inimestelt. Enne iga kuritegu saadab ta Poirot’le kirja, milles teatab talle kavandatava julmuse koha ja aja. Kuid vaatamata üksikasjalikule teabele pole politseil ja detektiivil aega mõrva ära hoida ning avastada veel üks elutu surnukeha ja ABC kataloog. Tõendid viivad reisiva sukakaupade maakleri Alexandre Bonaparte Caste'i juurde, kes annab end pärast viimast mõrva politseile.
Näib, et juhtumi saab lõpetada, kuid selgub, et Alexanderil pole õrna aimugi, kes Poirot on ja ta ei suuda selgitada, kust kirjad tulid. Samuti tunnistab ta, et põeb epilepsiat ja kannatab mäluhäirete all, mille tõttu ei mäleta ta enda hinnangul ühtegi sooritatud mõrva. Kuid kuna Cast viibis pidevalt kuriteopaiga läheduses, peab ta end süüdi.
Politseiuurimine tõestab, et müüja ei olnud teise mõrvaga seotud, kuna mängis sel ajal hotellikülalisega doominot. Kuid alibi võib olla võlts... Kas Poirot suudab ära hoida 26 kavandatud kuritegu?
Romaan "Surm Niilusel" Hercule Poirot' ja kolonel Reisi osalusel ilmus esmakordselt Ühendkuningriigis (ilmumiskuupäev: 1. november 1937). Vene Föderatsioonis kandis raamat teistsugust pealkirja – "Mõrv Karnaki aurikul". Raamatu põhjal valmis 2 samanimelist filmi: režissöörid John Guillermin (1978) ja Kenneth Bran (2020). 2004. aastal lisati lugu Briti telesarja Agatha Christie Poirot 9. hooaja 3. episoodi.
Tegevus toimub ristluslaeval "Karnak", mis sõidab mööda Niilust. Detektiiv peab leidma süüdlase noore seltskonnategelase ja miljonäri – Lynette Ridgeway-Doyle’i surmas, kes eelmisel päeval pöördus Poirot’ poole palvega lahendada Jacqueline de Belforti juhtum. Linnet varastas Jacqueline’ilt oma kihlatu ning tüdruk jälitas teda ja tema uut abikaasat Simon Doyle’i.
Salaja kruiisil käinud abielupaar tahtis Jackie tüütutest ettevõtmistest puhata, kuid see soov ei saanud täituda, kuna neiu oli huvitaval kombel reisijate hulgas. Kes vastutab surma eest, Jacqueline? Või üks teistest reisijatest, kelle hulgas, nagu selgus, on palju mõrvatud naise vaenlasi, kes on ka antud juhtumis otsesed kahtlusalused?
Teos on kirjutatud Agatha Christie arheoloogilise ekspeditsiooni käigus 1933. aastal. See põhineb kirjaniku meeldejäävatel reisidel Orient Expressi rongis. 1931. aastal oli sõit raskete ilmastikuolude tõttu raske ning 1929. aastal oli liiklus lumetormi tõttu 6 päevaks täielikult seisma jäänud.Süžee põhines traagilisel lool, mis oli seotud Ameerika piloodi poja röövimise ja muude meediast kuuldud tõsisündmustega.
1934. aastal ilmunud raamat kuulub kõigi aegade 100 parima detektiiviromaani hulka. Seda filmiti 5 korda: režissöör Sidney Lumet 1974. aastal, 2001. aastal - Ameerika telekanali CBS tellimusel. 2010. aastal ilmus sari, 2015. aastal - 2-episoodiline Jaapani film. Viimati filmis lugu režissöör Kenneth Bran 2017. aastal.
Detektiivloo peategelane on kuulus Belgia eradetektiiv Hercule Poirot. Istanbulist Inglismaale Orient Expressi rongiga väljudes kohtub ta kummalise ameeriklase Samuel Ratchettiga, aga ka tema sekretäri ja tõlgi Hector McQueeniga.
Ratchett pöördub Poirot’ poole kummalise palvega – saada tema ihukaitsjaks märkimisväärse summa eest, kuna ta on surmaohus. Detektiiv aga keeldub ja hommikul leiavad nad ameeriklase surnukeha: samal ajal on tema kupee uks seestpoolt suletud ja aken lahti. Hercule'i sõbra ja rongi omava ettevõtte osalise tööajaga direktori monsieur Bouci palvel võtab Poirot uurimise enda peale.
Selgub, et mõrvatud Ratchetti tegelik nimi on Cassette. Seesama kolonel Armstrongi 3-aastase tütre sensatsioonilise röövi ja mõrva korraldaja, kellel õnnestus õigusemõistmise eest põgeneda. Hukkunu kehalt leiti 12 erineva raskusega noahaava, mille tekitasid nii vasaku- kui paremakäelised.
Juhtum võtab huvitava pöörde. Kõigil reisi 12 reisijal on motiivid kuriteo toimepanemiseks, kuna igaüks neist on ühel või teisel moel seotud Armstrongi perekonnaga. Hercule Poirot'l on mõrvari leidmiseks aega paar päeva, samal ajal kui ekspress oli lumetormi tõttu inimtühjas kohas kinni.
Agatha Christie tunnistas, et "Kümme väikest indiaanlast" on üks tema raskemaid teoseid. Kirjaniku üks populaarsemaid raamatuid ilmus 1939. aastal ja 1943. aastal kirjutas Christie romaani põhjal näidendi. Vaatamata muudetud lõpule saatis see suurt edu New Yorgis Broadwayl ja Londonis New Wimblondi teatris. USA-s avaldatakse poliitkorrektsuse huvides detektiiv pealkirjaga "Ja neid polnud", Prantsusmaal - "Seal oli kümme".
Romaani esimene telesaadetis ilmus 1945. aastal originaalist erineva lõpuga. Hilisemates filmitöötlustes (aastatel 1959, 1965, 1974 ja 1989) kasutati sama lõppu või võeti aluseks 1943. aastal lavastatud näidend.
Täielikult kooskõlas Stanislav Govoruhhini 1987. aasta kaheosalise filmi algse süžee ja pealkirjaga. Esimene ingliskeelne adaptsioon ilmus minisarjana 2015. aastal nimega And Then There Were None. Uus on 2025. aasta minisari “Seal oli kümme”.
Tegevus toimub neegrisaarel, kuhu härra ja proua A. N. Oweni kutsusid 8 täiesti võõrast inimest. Külalisi tervitavad teenijad – abielupaar, kes nagu teisedki külastajad ei tea majaomanikust midagi.Pärast seda, kui kõik on ühisruumi kogunenud, lülitab ülemteener Oweni (kirjaliku) korraldusel kummalise plaadiga grammofoni sisse – võõras hääl paljastab iga publiku julmused.
Külalised hakkavad majast lahkuma, kuid neid kohale toonud paat pole tagasi tulnud ja pealegi on alanud torm. Saare "pantvangid" hakkavad ükshaaval surema vastavalt laste riimile indiaanlastest, mis iga külastaja seinal ripub. Pärast iga surma kaovad 10 neegrilapse kujukesed, mis asuvad elutoas kandikul, jäljetult. Ainus võimalus ellu jääda on mõrvar välja selgitada ja ta peatada. Aga kas seda saab teha? Kas keegi jääb ellu?
Agatha Christie kuues ilmunud teos on detektiivlugu "Roger Ackroydi mõrv", mis ilmus 1926. See looming avaldas erilist mõju detektiivižanrile. Pärast raamatu ilmumist süüdistati kirjanikku valemängus ja kavaluses lugeja suhtes, samuti klassikalise detektiiviloo kehtestatud seaduste rikkumises. Mitmetähenduslik, isegi negatiivne taju mitte ainult ei suurendanud huvi teose vastu, vaid sisendas isegi žanriseaduste uuendamisse.
Romaani on korduvalt kohandatud filmi, teatri, raadio ja televisiooni jaoks. Esimene lavakohane kohandamine toimus 15. mail 1928 Londonis Alibi teatris Michael Mortoni juhatusel.Vaataja nägi televersiooni aastal 1931. Roger Ackroydi mõrv on 20. sajandi parimate detektiivilugude edetabelis ning alates 2013. aastast on see üks kõigi aegade parimaid detektiivilugusid.
Lugejale tutvustatakse doktor James Sheppardit (lugu räägitakse tema nimel), kes on ühtlasi Hercule Poirot’ assistent. King's Abbotis sureb proua Ferrar, kes kuuldavasti mürgitas oma abikaasa. Ühe provintsiküla elanikud on kindlad, et rikas lesk tegi enesetapu. Kuid proua Ferrariga abielluma kavatsenud Roger Ackroydi leitud surnukeha viitab ettekavatsetud mõrvale. Ackroyd pussitati surnuks tema enda kodus.
Uurimise alguses tuvastati 8 inimest, kes olid huvitatud Ackroydi surmast. Peamine kahtlusalune on tema kasupoeg ja otsene pärija – Ralph Paton, kes pärast mõrva salapäraselt kaob. Samaaegselt aset leidvate sündmuste rohkus, millel polnud tapjaga mingit pistmist, tõmbab lugeja tähelepanu oluliselt kõrvale ja ajab ta segadusse. Kes 8 kahtlusalusest on kurjategija? Või pole seda selles nimekirjas?
Üks Christie hilisematest teostest (ilmus 1967) tõestab kirjaniku talendi mitmekülgsust.“Lõputu öö” (Venemaal tuntud ka kui “Ööpimedus”) ei ole lihtsalt detektiiv, vaid sünge gooti põnevusromaan, kus erinevalt teistest selle žanri lugudest toimub mõrv filmi lõpus, mitte alguses. lugu. 1972. aastal filmis EMI Films gooti detektiivilugu. Sellel süžeel filmiti ka telesari "Agatha Christie preili Marple", mille nimiosas oli Julia Mackenzie.
Lugu jutustatakse töölisklassi ambitsioonika mehe – Michael Rogersi – vaatenurgast. Lugu algab tema armumisest jõukast perekonnast pärit tüdrukusse - Fenella Gutmani. Fenellaga tutvus noormees nn mustlaskombinaadis – lagunenud kinnistul, mis kohalike elanike sõnul oli neetud.
Armastajate suhe saavutab kiiresti uue taseme – nad abielluvad ja otsustavad kohaliku mustlase hoiatustest hoolimata endale meelepärase pärandvara ära osta. Tundub, et sellel peaks olema õnnelik lõpp, aga ei. Autor valmistab lugeja vaevaks ette praktiliselt esimestest ridadest peale. Iga kangelaste eraldi maha visatud fraas pumpab atmosfääri ja lähendab seda paratamatule. Mõrv pärandi nimel või iidsed needused hakkasid teoks saama?
Miss Marple'i sarja kuuluv romaan 4:50 Paddingtoni jaamast ilmus 1957. aastal. Seda tuntakse ka kui õiget ajakava. Raamatut filmiti 3 korda: 1961., 1987. ja 2004. aastal.
Rongiga reisides sai proua McGillicuddy pealtnägijaks mõrvale (naise kägistas mees), mis leidis aset ühe rongivagunite kambris paralleelsel harul. Naine pöördus saabudes politseisse, kuid ta ei leidnud kuriteo jälgi ning oli kuuldu suhtes umbusklik.
Proua McGillicuddy pöördus abi saamiseks oma hea sõbra preili Marple'i poole. Pärast korduvat politseisse pöördumist naised midagi uut teada ei saa: põhjalik uurimine pole tulemusi andnud. Laip ja muud mõrva jäljed puuduvad nii rongis kui ka raudtee läheduses.
Kõikide asjaolude selgitamiseks, surnukeha ja tapja otsimiseks saadab preili Marple professionaalse majahoidja Lucy Aylesburrow Rutherford Halli kinnistule, mis asub kuriteopaiga kõrval. Naise sõnul on tapjaks üks vanamõisa elanikest ning vaese ohvri surnukeha on siiani alles. Uurimise käigus ei pea naised silmitsi seisma ühegi surmaga.
Reitingu lõpetab 1953. aastal Briti kirjastuse Collins Crime Club poolt välja antud järjekordne romaan novellisarjast ja Miss Marple. Venekeelses tõlkes tuli detektiiv välja erinevate nimede all, levinuim oli "Terad taskus". Raamatut on televisiooni jaoks kohandatud 3 korda: 1983., 1985. ja 2009. aastal.
Autor tutvustab lugejale ärimeest Rex Fortescue, kes suri hommikutee ajal. Arstlik läbivaatus tuvastas kannatanu organismis jugapuust eraldatud alkaloidi kujul mürki.Eeldatakse, et see lisati marmelaadile, kuna seda sõi perekonnas ainult mõrvatu. Lahkunu asjade läbivaatusel leitakse tema taskust rukkiterad.
Yew Cabini omaniku surm on kasulik kõigile pereliikmetele, kes vihkasid Rexi. Kuid, kahtlusaluste ring kitseneb – majas on taas surnukeha. Ärimehe noor naine ja peamine pärija Adele sai tsüaniidimürgituse. Järgmiseks leitakse Gladyse neiu kägistatuna.
Uurides avastab preili Marple, et toime pandud mõrvad on kooskõlas lasteriimiga "Laula kuuepenni eest laulu". Paljastub ka ärimehe tume minevik. Ta on seotud oma kaaslase Mackenzie surmaga. Kahtlustuse all on tema tütar Ruby, kelleks osutus Jennifer Fortescue, Rexi minia. Lugu läheb aina keerulisemaks, kas preili Marple suudab selle kummalise juhtumi välja mõelda?
Arvustuses olid mõned Agatha Christie parimad teosed. Tänu sellele, et lood on kirjutatud ilma jubedate vägivallastseenideta, sobivad need lugemiseks teismelistele. Kõiki reitingus kirjeldatud raamatuid saab veebist tellida Yandex Marketi veebipoes. Neil, kes soovivad kuulata detektiivilugusid, soovitame raamat alla laadida helivormingus, nii tasulises kui ka tasuta versioonis.